Silvia Rannamaa (3.märts 1918 Tallinn – 19.aprill 2007 Tallinn) oli eesti kirjanik, kes sai tuntuks
noortejutustustega "Kadri" (1959) ja
"Kasuema" (1963).
Ta sündis Tallinnas soomlase ja eestlanna tütrena.
Keskhariduse omandas ta Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnasiumis. Aastatel 1943-1944 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
Silvia Rannamaa abikaasa oli Harald Suislepp.
LOOMING
Tema silmapaistvaimad teosed on noorsoojutustused
"Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963). Neid on tõlgitud vene,
läti, leedu, slovaki, tšehhi, armeenia ja gruusia keelde. Jutustuse
"Kasuema" ainetel valmis 1985. aastal mängufilm
"Naerata ometi".
Hiljem on Silvia Rannamaa avaldanud lüürilise
muinasjutukogu "Nösperi Nönni Natuke" (1977) ja lühijuttude
kogumiku "Väikese käpa jälg" (1985). Lisaks on ta
kirjutanud ka näidendeid, novelle ja luuletusi; tuntuim luulekogu on 2005. aastal ilmunud
"Sinule, ema!".
Tagasivaate oma elule ja ühiskonnale, kus ta elas,
tegi Silvia Rannamaa kahes mälestusteraamatus: 1990. aastal ilmunud
teoses "Maast madalast" ja 1998. aastal ilmunud
raamatus "Ja vaimuvara ka".
Intervjuu Rannamaaga:
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-riigi-vanune-kadri-kasuema-silvia-rannamaa?id=51012215
